Tee väljastpoolt sissepoole endasse pole lihtne ja mõnikord võtab terve elu. Me oleme sündinud ihaga välise järele – ema rinna, luti, mänguasja järele. Ja me kasvame üles automaatselt uskudes, et kõik meie rõõmude ja ebameeldivuste allikad on väljaspool. Otsime naudingut ja rõõmu väljast. See lubab õnne, mugavust, rahulolu, isegi Armastust ja me ostame ja tarbime. Nii me üks kord jõuame arusaamisele, et väline on lühiajaline, ajutine ja toob kaasa kannatusi. Siis me alustame oma teekonda sissepoole endasse … oma aarde poole. Me alustame teekonda kaugetele maadele “sinna, ma ei tea kuhu”, et otsida “ma ei tea mida” ja see, mis on sees, on meie jaoks peidetud. Paljud takistused ja katsumused ootavad rändajat tema otsingutel.

Esimesena seisavad  meie teel valvurid ja nad valvavad aaret uudishimulike, kuid laiskade rändurite eest. Need on hirm tundmatuse ees, mure, kartuse ja kahtluse ees. Kas õnn on tõesti seal ees? Äkki peaks ikkagi midagi teist vaatama, äkki leian midagi muud? Selles hirmu staadiumis paljud annavad alla. Ees ootab tundmatu pime mets. Kuid need, kes lähevad edasi, on tõeliselt vaprad, sest nad lähevad pimedusse. Omaenda pimedusse. Kus nad peavad võitlema erinevate koletistega, ägedate deemonitega – omaenda “varjudega”. Need koletised on kaua oodanud ja igatsenud metsades ja keldrites, kui nad viimaks sealt üles leitakse ja  nad muutuvad taltsutavateks, hellitavateks loomadeks-abilisteks. Need inimesed, kes pole kartnud selle teekonna  läbima ja see võib võtta aastaid, peavad kohtuma peamise draakoniga… sellega, kes valvab varandust. Tuleb tegeleda Ego lohega.

Selle lahingu võidab ainult see, kes selleks ajaks on valmis panema maha kõik oma võidud ja relvad, mitte selle aarde eest, mida lohe valvab, vaid elu ja ühtsuse eest. See lohe räägib sulle magusalt: “Ma annan sulle võimu, raha, edu, kõik maailma hüved, aga teeme tehingu! Sa lihtsalt mine tagasi välismaailma, siin pole sulle midagi otsida.” See draakon on suur võrgutaja, kuid tõeline sõdalane on sõdalane ilma mõõgata ja just sel hetkel muundub ta Valguse Sõdalaseks. Ta läks, otsides “ma ei tea mida” ja leidis aare, mille nimel ta alustas teekonda. See aare on rahu, valgus ja armastus hinges.